alaṅkata
- “made too much”, made much of, done up, adorned, fitted out Dhp.142 (= vatthâbharaṇa-paṭimaṇḍita Dhp-a.iii.83); Pv.ii.3#6; Vv.1#1; Ja.iii.392; Ja.iv.60.
- “done enough” (see alaṃ, use with instr.), only neg. analaṅkata in meaning “insatiate” SN.i.15 (kāmesu).
pp. of alankaroti