visaṃyutta

(& visaññutta) adjective

  1. (lit.) unharnessed, unyoked Thag.1021 (half-fig.).
  2. detached from the world AN.i.262 = AN.iii.214; SN.ii.279 (ññ) Thag.1022; Snp.621, Snp.626, Snp.634; Dhp-a.iii.233 (sabba-yoga˚), Dhp-a.iv.141, Dhp-a.iv.159, Dhp-a.iv.185.

vi + saṃyutta